UmShicilelo loBuyeketiwe
Kwenta siVe kutsi siDlale
Sandvulela
Kuyinhlonipho lenkhulu kimi kutsi ngetfulele umphakatsi waseNingizimu Afrika lesiPhakamisomtsetfo lesibuyeketiwe setemidlalo nekukhibika. LesiPhakamisomtsetfo simele kucinisekiseka kwetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngendlela imicimbi yetemidlalo nekukhibika ifaka ngayo ligalelo kutenhlalakahle jikelele yabo bonkhe baseNingizimu Afrika. Siyindlela lenhle yekumbandzakanya insha yetfu emicimbini lenemcondvo lokumele ifake ligalelo ekwakheni imiphakatsi yakitsi.
Eminyakeni lesihlanu leyengcile, inchubomgomo yekucala yetemidlalo nekukhibika yashicilelwa ngemshicilelo wekucala wesiPhakamisomtsetfo lapho kwendlalwa khona kahle tincabhayi, tinchubomgomo nabocalangaye. Kunyenti losekwentiwe kutsi kubukanwe naleto tincabhayi nabocalangaye, kepha ngenca yesikhatsi nemitfombolusito lelinganisiwe isaseyindze indlela lokusamele siyihambe. Ngekubukisisa tonkhe tinchubomgomo, bocalangaye nemasu lahlangene ahulumende wavelonkhe, kulandzelana kwabocalangaye betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kuye kwabuyeketwa kwase kuyaguculwa. Letingucuko tiletselwe kunonophisa kwetfulwa kwetinsita.
Kuze kuphunyeleliswe inchubomgomo yahulumende lephawuliwe yemphilo lencono kubo bonkhe kanye nekwenta sive kutsi sidlale, kusungulwa kweliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika kube sinyatselo lesifanelekile sekucinisekisa kutsi temidlalo tifinyelela kuwo onkhe emagumbi elive lakitsi. Kuniketwa kwesabelo lesivela kusibiyo semitfombolusito yekuHlangula ebuPhuyeni, kuTfutfukiswa kweSakhiwoncanti nemHlangano wekucocisana ngeTemisebenti netibonelelo letivela kulothari yavelonkhe ekutfutfukiseni tisetjentiswa tetemidlalo nekukhibika etindzaweni lebetincishwe ematfuba kutawuba yindlela lenekubonelela yekwenta temidlalo tifinyeleleke ebantfwini labanyenti labatakhamuti telive.
BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika batihlelele lemigomo lelandzelako, leholela esicubulweni ?sekwenta sive sakitsi kutsi sidlale?.
a Kwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
b Kukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
c Kwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
d Kubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
Labocalangaye bahambisana nesikhatsi ngekwesimo futsi lomculu ubukana ngalokwenele nemsebenti lokumele wentiwe, ube uhlela imicimbi yetfu ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yonkhana yahulumende.
Ube nekufundza lokumnandzi.
INdvuna: TemiDlalo nekuKhibika
SINGENISO
Kwenta sive kutsi sidlale? sicubulo lesicwacwadzako salesiPhakamisomtsetfo.
Ekuphumeleliseni lomgomo, kumele kuphawulwe lamaphuzu lalandzelako:
Kungalingani emkhatsini wemiphakatsi lenematfuba, lokuvamise kuba nguyasemadolobheni, kanye nemiphakatsi lencishwe ematfuba, ikakhulukati yasemaphandleni.
Umbono welisu lelisandza kusukunyiswa nenchubomgomo yekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Sidzingo seNingizimu Afrika sekutsatsa indzima yayo lefanelekile emphakatsini wetemidlalo kumhlabawonkhe.
Kulindzeleka kutsi iSRSA itawubonelela tidzingo tato tonkhe takhamuti, ngemcombelelotimali longagucuki kulowo lowawubonelela lidlantana lelingu-20% wetakhamuti ngaphasi kwencubo yahulumende wangaphambilini.
Inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika kumele itfutfukiswe ngaphasi kwalengcikitsi.
Nanobe indlela yetfu kutemidlalo nekukhibika kumele yesekelwe kumagugu netinkholelo taseNingizimu Afrika ? simo selive lakhona, imiphakatsi yalo, umlandvo nemafa, inchubomgomo yetfu kutemidlalo nekukhibika kuvelonkhe kumele ihambisane nekutsintsana nemhlabawonkhe.
KUCHAZA TEMIDLALO NEKUKHIBIKA
Kunemitamo lembalwa leyentiwe kutsi kuchazwe temidlalo nekukhibika ngalokucacile. Akukho kuvumelana, nanobe kunjalo, losekuzuziwe kuloluhlangotsi. Ngekwenhloso yalesiPhakamisomtsetfo, letinchazelo letilandzelako titawenela.
TEMIDLALO tingachazwa njenganobe ngukuphi kutijabulisa lokudzinga lizinga lelitsite lekumbandzakanya umtimba nalapho labambandzakanyekako basebentisa mhlawumbe simondzawo lesihlelekile nobe lesingakahleleki, ngenjongo yekutomula umncobi, nanobe loko kungesiyo kuphela inhloso; nobe-nje kutingcebelekela, kutenetisa ngekwemuntfu, imphilo emtimbeni, kukhula nekutitfutfukisa ngekwesimoya.
KUKHIBIKA luhlelo lolucondzisiwe lwekutimbandzakanya ngekutitsandzela ekutijabuliseni lokuneligalelo ekwentiweni ncono kwemphilo jikelele, kusimama nemakhono emuntfu ngamunye kanye nemphakatsi.
Kunekuphawula lokwentiwe kwekutsi kunekungakhoni kufundza eveni mayelana nendzima ledlalwa temidlalo nekukhibika. I-Commonwealth Heads of Government Working Group eHarare yente lokuphawula lokulandzelako mayelana nemphumela wetemidlalo emphakatsini: ?Sekusikhatsi sekutsi indzima lehlanganisele ledlalwa ngutemidlalo eluhlelweni lwekwakha sive yemukelwe ngalokugcwele. Temidlalo tikutjala. Kwekucala tikutjala kutemphilo, kuba semdlandleni nekukhicita kwebantfu. Kwesibili tikutjala kulikusasa. Tinzuzo kutenhlalakahle tifaka ekhatsi kwentiwa ncono jikelele kwelizinga lemphilo nekusimama kwemphakatsi emtimbeni, emgcondvweni nasesimilweni. Kwengeta lapho, ema-athilethi lanemphumelelo aba tibonelo kulabasha eveni, njengebancobi, njengemancusa langakamiswa ngekwemtsetfo, kanye nanjengebantfu ngamunye labatibophelele ekulinganeni nasebulungisweni ekuncintisaneni. Ngenca yekubonakala kwato, temidlalo tingadlala indzima lenkhulu ekusombululeni kungalingani ngebulili kanye nekubandlululwa kwalabakhubatekile nalabalidlantana.
Kepha, mhlawumbe intfo lebaluleke kakhulu kunako konkhe yindzima yetemidlalo ekutfutfukiseni lubumbano lwavelonkhe.
Umphumela wetemidlalo nekukhibika wengca kwedlula imincele yekumbandzakanyeka. Uviwa nasemikhakheni leminye yetemphilo njengeteMphilo, teMfundvo, teMnotfo; kuPhatsa lokuMelene nalokweMukelekile; Kwakha sive nebuDlelwane baMhlabawonkhe. Lelithebula lelingentasi libonisa budlelwane emkhatsini kwetemidlalo nekukhibika nakucatsaniswa naleminye imikhakha:
TEMIDLALO NEKUKHIBIKA
UMPHUMELA
TEMPHILO
i Tifo letinyenti njengehayihayi tivamise kwesekeleka ekwelashweni kanye/nobe kuvocavoca umtimba kutsi tilawuleke.
ii Kunekukholelwa emaveni latfutfukako kutsi ngalelo nalelo randi lelicitfwa kutemidlalo nekukhibika, imali yetemphilo yehliswa ngemarandi lalikhulu
TEMFUNDVO
i Lucwaningo lubonisa kutsi temidlalo tiniketa umntfwana ngemakhono etemphilo ngendlela lengeke ilinganiseke nalokunye kwenta.
ii Kuphindze kube nebufakazi lobubonisa kutsi imfundvo yekutivocavoca leyengetiwe iholela ekuphumeleleni kancono esikolweni.
TEMNOTFO
i Ngenca yemphumela wako lomuhle kutemphilo, kuvocavoca umtimba kunemphumela lomuhle emazingeni ekukhicita.
ii Kwehliswa ngalokuphasi kwekuphutsa lokuhambisana nendlela yemphilo lefanele nga-23% kuholela ekongeni kwemalanga langu-1,5 kulowo nalowo mcashwa iii Ligalelo letemidalo ku-GDP lilinganiselwa ku-1,7% UK; 1,9% RSA.
BUGEBENGU
i Lokumelana nekutsi sathane utfolela tandla letivilaphako umsebenti ngukutsi umntfwana longenela temidlalo ungumntfwana longayi enkantolo.
ii Kutiphatsa ngekuganga kuhambisana nekungatetsembi kahle, kantsi imphumelelo kutemidlalo nekukhibika isita ekugcugcuteleni kutetsemba.
KWAKHA SIVE
i Labo labatibonelo kutemidlalo bangulabo labaniketa imibono lesetulu emaveni lamanyenti.
ii Imphumelelo kutemidlalo njengeragbhi, ibhola nesibhakela iye yaholela ekwehleni kwetigameko tekunyembenyana ngekwebuhlanga kulelive.
BUDLELWANE BAMHLABAWONKHE
i Imphumelelo kutemidlalo ihambisana nekwemukelwa, ngisho nasemaveni lamancane.
ii Emave emhlaba ngekuvama achuba inchubomgomo yetangaphandle ngekubambisana emkhakheni wetemidlalo nekukhibika
Ngekwemukela umphumela logcamile wetemidlalo nekukhibika kuyo yonkhe imikhakha yemphakatsi, liHhovisi leNdvuna, temiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika kanye neliKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika bavumelene ngalabocalangaye labasiphohlongo, labasisekelo salesiPhakamisomtsetfo.
CALANGAYE WEKUCALA
Kucinisekisa tindzima nekuhlelembisa imitfwalo yebabambimsuka labehlukahlukene kutemidlalo nekukhibika khona kutawucinisekiswa kutsi kuhlelenjiswa neminotfo yesikali kuyazuzwa.
Kuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika kungaboniswa ngekulandzela loluhlasakhiwo lolungentasi:
IKHABHINETHI
IPHALAMENDE
LIKOMITI LEPHALAMENDE KUTEMIDLALO NEKUKHIBIKA
LIKOMITINCANE
TINHLANGANO TETIFUNDZA, UMKHANDLU WETEMIDLALO WESIFUNDZA, ema-NGO (ESIFUNDZA)
IMIKHANDLU YEKUKHIBIKA YETIFUNDZA
IMIKHANDLU YASEMAKHAYA
KUPHATFWA KWETEMIDLALO NEKUKHIBIKA
Iphalamende, ikakhulukati ngekusebenta ngeNdvuna neliKomitincane, ngalokusempeleni inemtfwalo wekuchaza inchubomgomo yahulumende; umtsetfo kanye nekwabiwa kwemcombelelotimali kutemidlalo nekukhibika.
a Ngaphasi kwalengcikitsi lengenhla, iSRSA ibukene:
Nekwengeta emazinga ekumbandzakanyeka emicimbini yetemidlalo nekukhibika.
Nekukhuphula kubukwa kwetemidlalo uma kucatsaniswa nabocalangaye labangcubutanako.
Nekwenyusa ematfuba emphumelelo emigidzini lemikhulu.
Nekubeka temidlalo embili kwemitamo yekubukana netindzaba letibalulekile kuvelokhe.
b Ezingeni lesifundza, liLunga leMkhandlu loweNgemele MEC kanye neLitiko lesiFundza letemiDlalo nekuKhibika baniketwe umtfwalo:
WekuTfutfukisa temiDlalo, ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
Wekutfutfukisa iNchubomgomo ngaphasi kwengcikitsi yenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika, kube tinhlonhloloti kutinhlangano tetifundza nemitimba lemikhulu.
Wekusebentisa inchubomgomo yekukhibika, ngekulandzela imiKhandlu yetiFundza yekuKhibika (emaPROREC).
Wekwesekela lemitimba lengenhla ngetimali.
Wekutfutfukisa tisetjentiswa letisukunyiswe mikhandlu yasemakhaya, macondzana nemicimbi yavelonkhe neyesifundza.
c Imikhandlu yasemakhaya yona inalemitfwalo lelandzelako:
Kutfutfukiswa kwenchubomgomo ezingeni lasemakhaya.
Kusetjentiswa kwenchubomgomo yetemidlalo nekukhibika.
Kwesekelwa kwemitimba yayo lesembili, lokusho emacembu nebantfu ngamunye.
Kusukumisa tisetjentiswa tekusetjentiswa ezingeni lasemakhaya nesifundza.
IMISEBENTI YETEKUPHATSA YEBADLALINDZIMA LABASEMBILI
LIHHOVISI LENDVUNA NESRSA
Hulumende uyaniketa, tinhlangano tetemidlalo tiyetfula?.
Imisebenti yeliHhovisi leNdvuna/SRSA ngulena:
a Kuphatfwa kweliphakelo letemidlalo nekukhibika kuhulumende wavelonkhe.
b Kwesekela iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika.
c Kuniketa kwesekela, kusuka eluhlangotsini lwahulumende, kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
d Kuhlelembisa nekufaka ligalelo ekudvwetjweni kwayo yonkhe imitsetfo yetemidlalo nekukhibika.
e Kuhumusha inchubomgomo yahulumende ngebubanti, kutsatsa inchubomgomo yahulumende ibe yinchubomgomo yetemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika, kubuyeketa leto tinchubomgomo uma kunesidzingo, kanye nekulandzela kusetjentiswa kwetinchubomgomo.
f Kulinganisa inchubomgomo yetemidlalo nekukhibika netinchubomgomo talamanye ematiko ahulumende ngaphasi kwemoya wekuhlela nekwetfula.
g Kuniketa seluleko setemtsetfo ngaseluhlangotsini lwahulumende kubo bonkhe babambimsuka betemidlalo nekukhibika.
h Kwesekela emakhasimende eSRSA ngekwetimali ngekulandzela umTsetfo wekuPhatfwa kwetiMali temPhakatsi Public Finance Management Act ? PFMA, imitsetfosimiso yawo, kanye nenchubomgomo yeSRSA yekwesekela ngetimali, kulandzela kusetjentiswa kwaleto timali, kanye nekweluleka emakhasimende ngekuphatfwa kwetimali tawo.
i Kuphatfwa kwebudlelwano emkhatsini naphakatsi kwahulumende lokusho budlelwane emkhatsini kwematiko ahulumende eNingizimu Afrika ngekuvundla nekuphakama kanye nabohulumende bangephandle lababambisene neNingizimu Afrika kutemidlalo nekukhibika.
j Kwemukela ligalelo leligcamile lebantfu betemidlalo kumphakatsi waseNingizimu Afrika egameni laMengameli ngendlela yaminyaka yonkhe yetiMendlela taMengameli kutemiDlalo.
k Kucinisekisa kutfolakala kwemitfombolusito kumshiyalowa kutemidlalo nekukhibika ngekulandzela takhiwo letifanelekile esiKhwameni saVelonkhe setiMali.
l Kwatisa ngetindzaba letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaseluhlangotsini lwahulumende.
m Kuphendvula nekuhlelembisa timphendvulo kumibuto yePhalamende mayelana netindzaba tetemidlalo nekukhibika.
n Kugcugcutela, kuhlelembisa nekwenta nekutfutfukisa takhiwoncanti tetemidlalo nekukhibika ngekulandzela luhlelo ?lweKwakheka kwetemidlalo nekukhibika?.
LIKOMITI LEPHALAMENDE KUTEMIDLALO NEKUKHIBIKA NELIKOMITINCANE KUTEMFUNDVO NEKUKHIBIKA
Kungumtfwalo weliKomiti lePhalamende neliKomitincane kutsi tichubele inhloso yetemidlalo nekukhibika embili, ezingeni letepolitiki ephalamende, ngekwetama kwenta loku:
a Kulandzela kuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ngekulandzela inchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
b Kugcugcutela inhloso yetemidlalo nekukhibika ephalamende.
c Kucocisana nekuphakamisa umtsetfo lohlomisako.
d Kweluleka ngemikhuba yamhlabawonkhe etindzabeni tetemidlalo nekukhibika.
Takhiwo tetifundza tisinyatselo lesidvute kakhudlwana ekwetfulweni kwetemidlalo nekukhibika kunebalingani bato bakuvelonkhe. Tisebenta:
a Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu esifundzeni.
b Kuniketa ngesakhiwoncanti lesidzingekile kutemidlalo nekukhibika, kanye nekugcinwa kwato.
c Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
d Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika esifundzeni lokuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yetemidlalo nekukhibika.
e Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kwematiko lahlukahlukene ahulumende wesifundza kutsi kucinisekiswe kulumbana nenchubomgomo yesifundza kutemidlalo nekukhibika.
f Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe njengobe tisayinwa betemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
IMIKHANDLU YASEMAKHAYA
Imikhandlu yasemakhaya inekuchumana-ngco netindzawo tekwetfulwa kwetemidlalo nekukhibika. Imisebenti yayo lesembili ngulena:
a Kutfutfukisa luhlakamsebenti lwenchubomgomo yekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika ezingeni lasemakhaya ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe neyesifundza yetemidlalo nekukhibika.
b Kwenta temidlalo nekukhibika tifinyeleleke kubo bonkhe bantfu ezingeni lasemakhaya.
c Kusukumisa sakhiwoncanti lesidzingekile kutsi kwetfulwe temidlalo nekukhibika. Ngekubona kutsi licembu lisisekelo sekucala setemidlalo nekukhibika, imikhandlu yasemakhaya iyindlela lebalulekile lechumanisako kuloluketange lwemagugu.
d Kucinisekisa kuba khona kwetinhlelo letitfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika.
e Kuphumelelisa tivumelwano tamhlabawonkhe, ngekuhambisana nemaTiko etiFundza lanemtfwalo wetemiDlalo nekuKhibika, njengobe tisayinwa beSRSA ngenjongo yekwabelana ngetheknoloji, kwengciswa kwemakhono nekutfutfukiswa kwetemidlalo nekukhibika.
Nanobe iSASC inemtfwalo wonkhana wekuhlelembisa nekulandzela kuhamba kwebambandzakanyeki ngekwemgudvu wekutfutfukiswa kwetemidlalo, inendzima letsite ekugcugcuteleni labo labangambandzakanyeki, ngetinhlelo tekukhibika. Ngakuloluhlangotsi iSASC idlala indzima lebalulekile.
Kuphatfwa, kugcugcutelwa nekuhlelenjiswa kwetemidlalo nekukhibika liKhomishani letemiDlalo eNingizimu Afrika a Kutfutfukisa nekusebentisa lisu lavelonkhe letemidlalo kanye nekucinisekisa kutsi tisetjentiswa letifinyelelekako, imincintiswano netakhiwoncanti temacembu tiyatfolakala futsi tiphatfwa ngebucwepheshe.
Kuphawula nekubutsela ndzawonye tidzingo tetisetjentiswa, temacembu netakhiwoncanti temincintiswano bese kutfutfukiswa lisu lekuniketela.
Kutfutfukisa nekuniketa emathuluzi nekucecesha khona kutawucinisekiswa kutsi tisetjentiswa, emacembu netakhiwo temincintiswano kulawulwa futsi kuphatfwa nebucwepheshe.
b Kwenta ncono lizinga lemicimbi yetemidlalo yamhlabawonkhe lebanjelwa eNingizimu Afrika.
Kutfutfukisa nekucinisekisa kusetjentiswa kwekubhidela nekutfwalwa kwemicimbi yamhlabawonkhe.
Kusita leto tinhlangano nemibutfo leniketwe imvume yekutfwala imicimbi yamhlabawonkhe.
c Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwetinhlangano talo tavelonkhe letemukelwe ngembi kwekulamula kwalo kanye nekungenelela lokulandzelako kweNdvuna.
Kuphawulwa kwemathalente nekwesekelwa kwema-athilethi a Kuphawulwa kwema-athilethi lanelithalente khona kutawucinisekiswa kutsi emacembu aseNingizimu Afrika anekumelela lokuphelele.
Kusukumisa tindlela tekutibonakalisa, emathuluzi nemasu ekuphawulwa kwemathalente.
Kuphawula ema-athilethi lanelithalente bese uwafaka ngaphasi kweluhlelo lwekunonophisa kutfutfuka.
b Kuniketa kufinyeleleka kwekwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, imisebenti yekutfutfukisa emakhono emphilo, kucecesha kanye nekucinisekisa simondzawo setenhlalakahle lesinekwesekela khona kutawenyuswa linani lemamedali nemidlalo yekulinga lephunyelelwa yiNingizimu Afrika.
Kusungula emadlelandzawonye neluchungechunge nebabambimsuka labafanelekile kutsi kuphawulwe emathalente kuphindze kuniketwe kwesekela kwetesayensi, kuceceshwa, kucecesha, kutfutfukiswa kwemakhono emphilo kanye nekwesekela kwetenhlalakahle.
Kusungula kuniketwa kwemitfombolusito kuma-akhademi etemidlalo khona atawetfula imisebenti.
Kucinisekisa kuniketwa kwemitfombolusito
Kuniketa imininingwane, imitfombolusito yetetimali netisetjentiswa khona kutawutfutfukiswa ema-athilethi.
Kuphawula imidlalo lengubocalangaye lapho imitfombolusito ingacondziswa khona, kulandzela inchubekelembili yayo kanye nekungenela lapho kunesidzingo.
Kutfola, kuphatsa kanye nekusabalalisa imininingwane mayelana netemidlalo nekukhibika khona kutawakhiwa sisekelo selwati.
Kusukumisa emadlelandzawonye nekuhlelembisa kutfolakala kwemitfombolusito yetetimali netisetjentiswa ngebanikelitimali, kuhulumende nelothari yavelonkhe.
Kuniketa kwesekela ngetimali ngaphasi kweluhlelo lwekusita ema-athilethi.
Kutfutfukiswa nekusetjentiswa kwenchubomgomo
Kweluleka iNdvuna yetemiDlalo nekuKhibika mayelana netinchubomgomo letidzingekile kutemidlalo nekukhibika.
Kutfutfukisa nekusebentisa tinchubomgomo tekwesekela ngetimali kutemidlalo, kuguculwa kwetemidlalo, kuphatfwa kwetemidlalo ngekuya ngekwebulunga beSASC, kanye nemibala yavelonkhe.
Kutfutfukisa leto tinchubomgomo letingadzingeka khona kutawugcugcutelwa, kutfutfukiswe futsi kuhlelenjiswe temidlalo nekukhibika.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
b Umsebenti longumnyombo weNOCSA, ngekulandzela luCwebu lwema-Olimpiki, kucinisekisa kumbandzakanyeka kwema-athilethi aseNingizimu Afrika emiDlalweni yema-Olimpiki, kanye nekuphunyeleliswa kweligunya layo lemidlalo lesezingeni leliphakeme. Loku kufaka ekhatsi kuphawulwa kwemathalente, kuhlomisana umKhankaso wekuSebentela liZinga leliPhakeme ? Operation Excellence, kunonophisa kwetfulwa kwemiphumela nekusebenta njengeluphiko loluholako ku-Akhademi yaVelonkhe, kanye nekwengamela siKhungo sekuCeceshela ema-Olimpiki.
c Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kwemalunga ayo kuma-Olimpiki.
d Kuchumana njalo neNhlangano yemaKomiti aVelonkhe ema-Olimpiki e-Afrika mayelana netindzima tawo ngekwehlukahlukana, ngekubambisana netinhlelo letihlanganyelwe, ngaphasi kwemagunya awo ngekwehlukahlukana.
e Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
Kulumbana emkhatsini kweSASC neNOCSA
LIZINGA LELIPHAKEME
INOCSA
KUSEBENTA
KUMBANDZAKANYEKA
SISEKELO
KUKHIBIKA
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lavelonkhe.
c Kumelela emalunga ayo etinkhundleni tamhlabawonkhe sib. EmaKomiti etemiDlalo e-CHOGM ne-CFG.
d Kubambisana neliHhovisi letemidlalo nekukhibika/neSRSA/neSASC.
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika emazingeni avelonkhe, esifundzeni nasemakhaya.
b Umsebenti longumnyombo wetinhlangano tavelonkhe kuba ngemaphiko lasembili ekwetfula imiphumela ngaphasi kwemikhakha yato. Loku kwentiwa ngekufinyeleleka lokucinisekisiwe kwetinhlelo tato temidlalo, kuphawulwa kwemathalente, kusungulwa kwemavoluntiya nekumbandzakanyeka lokwenyusiwe.
c Kuveta luvo, egameni lemidlalo yato, kumitimba lemikhulu kanye neliHhovisi leNdvuna/kuSRSA/kuSASC.
d Kutfutfukisa tindlela tangekhatsi tekusombolula kungcubutana ngekhatsi kwemikhakha yato yetemidlalo bese kumenywa umtimba lomkhulu kutsi utawulamula uma kudzingekile.
e Kugcugcutelwa lokusembili kwemidlalo yato khona kutawucinisekiswa kumbandzakanyeka lokusezingeni lelisetulu futsi lokunekumelela.
f Kumelela umdlalo wato etinkhundleni temitimba lemikhulu, kuhulumende, kulivekati nakumhlabawonkhe.
g Kucinisekisa kutsi emalunga ato etifundza ahambisana nemincele yetifundza leyemukelwe, njengekusho kwenchubomgomo yahulumende wavelonkhe.
Tinhlangano tetiFundza tinendzima lefanako netinhlangano tavelonkhe, umehluko lobalulekile ube tindzawo tato ngekwehlukahlukana lapho tisebentela khona.
IMIDLALO YETIKOLO/YALABANCANE/YELUSHA
Uma wati, fundzisa; uma ungati, fundza?
sisho saseKhyubha
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lasesikolweni.
kuphawulwa kwemathalente kucinisekisa kumbandzakanyeka lokunekumelela kuhlelembisa imincintiswano ngekhatsi nasemkhatsini kwetikolo kusukumisa tinhlelo tekucecesha nekutfutfukisa bothishela kufaka ligalelo kukharikhulamu yetemfundvo yekutivocavoca.
c Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo yasetikolweni.
d Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo yalabancane nelusha ikakhulukati.
f Kumbandzakanyeka kumhlabawonkhe kwemacembu aseNingizimu Afrika lanekumelela.
IMIDLALO KUTEMFUNDVO LEPHAKEME
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lemfundvo lephakeme.
b Umsebenti longumnyombo wayo umayelana nekwabelana kwayo ngemitfombolusito yelikhetselo kokubili eluhlangotsini lweluntfu nelwetakhisowncanti nemphakatsi, kucinisekisa kumbandzakanyeka lokuvelele kanye nekuhlelembisa imincintiswano yangekhatsi nasemkhatsini kwetikhungo.
c Kuveta luvo kumitimba lemikhulu nematiko lafanelekile ahulumende mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
d Kuchumana netinhlangano tavelonkhe netetifundza mayelana netemidlalo kutemfundvo lephakeme.
f Kuhlelembisa kumbandzakanyeka kweNingizimu Afrika kumhlabawonkhe emicimbini yetemidlalo yetikhungo temfundvo lephakeme.
EMACEMBU
Licembu lisisekelo sekucala sekuniketwa kwetemidlalo nekukhibika. Imisebenti yelicembu ifaka ekhatsi lena lelandzelako:
a Kusetjentiswa kwenchubomgomo yahulumende kutemidlalo nekukhibika ezingeni lelicembu/lemuntfu ngamunye.
b Umsebenti longumnyombo walo kwenyusa kumbandzakanyeka ngekulandzela tinhlelo tekusoma letitsatsela embili.
c Kumbandzakanyeka ekuhlomisaneni.
d Kuveta luvo kutinhlangano tetifundza nakumikhandlu yasemakhaya kutsi kutfolakale imitfombolusito yekusebenta kwalo.
e Liyincola lebalulekile yekuphawula, kutfutfukiswa nekunotsiswa kwemathalente.
f Kuniketa sakhiwo lesitimele sekwesekela kutenhlalakahle.
UMKHAKHA WANGASESE
Angeke kuphumeleleke kutsi hulumende ayedvwa ahlangabetane nato tonkhe tidzingo tetemidlalo nekukhibika. Ngalesi sizatfu, budlelandzawonye emkhatsini kwahulumende, takhiwo tema-NGO tetemidlalo nekukhibika, nebemabhizinisi bubalulekile kutsi kutfukululwe imitfombolusito yekutfutfuka kwesikhungo. LiHhovisi leNdvuna, iSRSA neSASC bayawubona umphumela wetemidlalo kutemnotfo kanye nekuya ngekuguculwa kuhwetjwa ngetemidlalo. Temidlalo, empeleni, setigucuke taba yimboni lesembili, futsi tifaka ligalelo lelibonakalako ku-GDP. Lomzila uye wachubekela kumnyakankhulungwane lomusha, lokwente ema-awa lambalwa ekusebenta aveta sikhatsi lesengetiwe sekungcebeleka, kwase kutsintsana nekukhula kwemkhakha welusito nekungcebeleka kumnotfo wemhlaba. ISRSA/SASC iloku ichubeka ifuna tindlela lengaheha ngato besekelitimali labasha emikhakheni yetemidlalo leyesekelwe kancane ngetimali. Lomdvwebo lolandzelako ubonisa incitfomali lelinganisiwe yahulumende nemkhakha wangasese kutemidlalo nekukhibika nga-1999.
UMKHAKHA WANGASESE - R2291*
HULUMENDE ? R17*
tigidzi
Ligalelo lemKhakha wangaSese naHulumende esikhwameni setemiDlalo nekuKhibika njengekuniketwa yiBMI nga-1999.
tigidzi
Imizila ekwesekelweni ngetimali ngumkhakha wangasese
CALANGAYE WESIBILI
Kuniketela ngekwesekelwa ngetimali tekusungulwa nobe tekwentiwa ncono kwetisetjentiswa letisisekelo temidlalo letinhlosonyenti etindzaweni lebetincishwe ematfuba.
Incabhayi ekuniketweni kwetisetjentiswa eNingizimu Afrika ayisiko kuphela kweswelakala kwetisetjentiswa, kepha lokusempeleni lapho kumiswe khona letisetjentiswa ? vele-nje atikamiswa lapho linyenti lebantfu likhona khona. Kwengeta lapho, kutsatfwa njengembono weliHhovisi leNdvuna/iSRSA/iSASC kutsi indlela leyesekeleke emphakatsini itawucinisekisa kutsi takhamuti tiba nebunikati betisetjentiswa, futsi tisite ekugcinweni nasekuphatfweni kwato. ISRSA, nemaphiko ayo, itawenta lokusemandleni kutsi isebentise imitfombolusito yasemakhaya ekusunguleni/ekwenteni ncono tisetjentiswa ? loku kutawufaka ligalelo ekusungulweni kwemisebenti. Tonkhe tisetjentiswa kumele tivumele kufinyeleleka lokulula kubasebentisi labakhubatekile. Lelithebula lelilandzelako libonisa tindzima talowo nalowo mkhakha wahulumende ekuniketweni kwetisetjentiswa:
Inhloso
Umtfwalo
Kusungula
Tisetjentiswa tangekhatsi/tangephandle letinhlosonyenti letesekeleke emphakatsini
Imikhandlu yasemakhaya
Ithagethi: Tikolo, emacembu, tinhlangano tekukhibika
Imisebenti:
Kuhlolisisa sidzingo ngenkhundla yekubonisana
Sincumo ngalapho kutawumiswa khona
Kutfola kwesekelwa ngetimali
Kusungula nekuphatsa
Kungcinwa
Kwenta ncono
Tisetjentiswa temicimbi yetifundza neyavelonkhe
EmaTiko etiFundza labukene netemiDlalo nekuKhibika
Ithagethi: tinhlangano tetifundza tetemidlalo, tinhlangano tekukhibika nemitimba lemikhulu
Imisebenti:
Kuhlolisisa sidzingo
Kwakheka
Kwesekelwa ngetimali
Kwenta ncono nekuphatsa
Kugcinwa
Kulandzelelwa nekulawulwa kwato tonkhe tisetjentiswa
Kwenta ncono
Tisetjentiswa temicimbi yavelonkhe neyamhlabawonkhe
Ithagethi: Tinhlangano tavelonkhe tetemidlalo
Imisebenti
Lucwaningo neluhlolo
Kuniketa ngekwakheka kwemfaniswano wesisetjentiswa lesisisekelo
Kutfola kwesekelwa ngetimali
Kutfutfukisa nekukhutsata kusungula kwangasese
Kuhlelembisa kuniketwa kwetisetjentiswa, ngekuchumana nalamanye ematiko ahulumende
Lisu lavelonkhe letisetjentiswa
Tisetjentiswa tiphumelelisa kufinyeleleka kwetemidlalo nekukhibika?
CALANGAYE WESITSATFU
Kutfutfukisa likhono lemitfombolusito yeluntfu ledzingekile khona kutawuphatfwa temidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika ngalokufanelekile.
Kwakheka kwekuTfutfukiswa kwetemiDlalo
LIZINGA LELIPHAKEME
KUSEBENTA
KUMBANDZAKANYEKA
SISEKELO
Indzawo yekungena esakhiweni yesiphatsimandla lesisha, umphatsi, umceceshi, umphatsi wetinsita kusesingeni ?lesisekelo?. Njengobe kuchutjekwa nekutfolwa kwemakhono, laba labangenako batawetfwasa bakhuphukele etulu emazingeni lehlukahlukene kudzimate kufinyelelwe ezingeni ?leliphakeme?.
Hulumende wangaphambilini bekangenato tinhlelo tekutfutfukisa imitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika. Imikhuba yamhlabawonkhe iphindze ibonise ?inhlekelele ekuvoluntiyeni? emaveni lasatfutfuka.
Kusonywa kwemavoluntiya.
Kuceceshwa nekuklonyeliswa kwemavoluntiya (lamasha nalavele akhona).
Kwemukelwa kwemisebenti yemavoluntiya.
Lesakhiwo sekutfutfukiswa kwetemidlalo siniketa ngeluhlakamsebenti lwekuphakelwa kwemitfombolusito leyenele kusukela ezingeni lemholi wetemidlalo emphakhatsini, kudlula kubaphatsi betinhlangano tetifundza, tavelonkhe netamhlabawonkhe.
a Lisu
ISASC, ngekuhlanganyela nemaphiko ayo, itawutfutfukisa tinhlelo tavelonkhe letihlelenjisiwe letifaka ekhatsi luhlolo lwemitfombolusito lekhona, kusetjentiswe tindlela telubalonani nesilinganisozinga, letinaletinhlangotsi letilandzelako:
Kumiswa kwetimfuneko tekuceceshwa.
Kutfutfukiswa kwetinhlelo tekucecesha.
Kusungulwa kwemasu ekusebentisa.
b Kusoma
Tindzawo tekugolela nakusonywa emavoluntiya tihlelwe ngaletinhlangotsi letilandzelako:
Letibuke-ngco temidlalo nobe temidlalo leminyenti.
Tesithekniki, sib. tekwelapha.
Imisebenti letimele-gece, sib. bashayeli, emamashali.
Imikhankaso letsite itawetfulwa kutsi kusonywe emavoluntiya etindzaweni letehlukahlukene temathagethi. Kutawusungulwa idathabhesi yawo onkhe emavoluntiya.
c Kuklonyeliswa
Luhlelo, loluhambisana nalolo lweTHETA/umTimba wetiCu weNingizimu Afrika, lutawutfutfukiswa kutsi kugcugcutelwe lizinga lelemukelekile lekwetfulwa kwetinsita, ngaloko-ke kuvikelwe bambandzakanyeki kuphindze kuhlelembise kungenelela kuleminye imikhakha yetimboni.
d Kwemukelwa kwemavoluntiya
Luhlelo lwekuheha lutawusungulwa, ngalo lokutawubonelelwa emavoluntiya ngemiklomelo yelikhetselo ngenca yemsebenti kutemidlalo nekukhibika.
CALANGAYE WESINE
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme naletinemphilo kanye nekucondzisa labo labanemathalente etindzaweni temidlalo letinekuncintisana.
Imigomo lesisekelo:
Kusoma nekugcugcutela insha nalabadzala kutsi batimbandzakanye ekutivocavoceni umtimba.
Kukhutsata umphakatsi kutsi utfutfukise tindlela temphilo letiphapheme ngekwemtimba.
Kuheha labangambandzakanyeki kutsi babe bambandzakanyeki ekuvocavoceni umtimba.
Kunetinhlangotsi letimbili letisembili letibukelelwe kulocalangaye, lokunguleti kukhibika netemidlalo yekutfutfukisa.
Kukhibika
Umsebenti wekukhibika ugcwalele ikakhulukati kusipiliyoni lesitfolakala ekwenteni kunekwenta ngekwako. ISRSA neSASC titibophelele kakhulu kumgomo ?wekuniketa ematfuba ekukhibika kahle kuwonkhewonkhe?. Kukhibika kungentiwa ncono kutsi kugcugcutele kungabuki buhlanga, ematfuba ebuholi nekutfutfukiswa kwemphakatsi lonemphilo.
Temidlalo nekukhibika tihlangene ebudlelwaneni lobusanongwane. ISRSA/SASC iyakwemukela kutsi kukhibika kungetulu-nje kwekumbandzakanyeka emicimbini yekutivocavoca nekutilungiselela umtimba jikelele. Kufaka ligalelo lelibalulekile ekumbandzakanyekeni kutemidlalo. Loku kuvakaliswa ekubalulekeni ngekwelisu leliphelele lekwakheka kwetekutfutfukiswa kwemidlalo. Kuniketwa kwematfuba ekukhibika kusidzingo lesibalulekile etinhlelweni tekutfutfukisa temidlalo nekukhibika.
Inchubomgomo yekukhibika yesekeleke kumigomo lemine lesembili:
Kutfutfukiswa kwekukhibika kumele kuchutjwe yimfuno futsi kwesekeleke emphakatsini. Imiphakatsi kumele ihlonyiswe kutsi imbandzakanyeke ekuhleleni, ekusetjentisweni nasekucutjungulweni kwetinhlelo tekukhibika, khona tinchubomgomo titawutfutfukiswa ngekunaka luhlangotsi lwekubona kwebambandzakanyeki. Kwengeta lapho, imiphakatsi kumele ibe nemitfwalo nekutiphendvulela ngekutfutfuka kwayo.
Kumbandzakanyeka kutekukhibika kulilungelo lelisisekelo.
Kukhonakala nekufinyeleleka kwetinhlelo netisetjentiswa tekukhibika kubo bonkhe bantfu baseNingizimu Afrika, kungakhatsalekile bulili, umnyaka, buhlanga, lulwimi, lisiko, kukhetsa ngekwepolitiki, bulunga, kukhubateka nobe simo, kumele kucinisekiswe.
Kuniketwa kwemitfombolusito ngalokunebulungiswa.
Kutawubekwa njengacalangaye tindzawo lebetincishwe ematfuba ekuniketweni kwetinhlelo letinsha.
Imitamo lehlelenjisiwe nekutfutfukisa lokuhlanganisele.
Kubaluleke kakhulu kutsi kusungulwe kulumbana neminotfo yesikali ngekulandzela luchungechunge nato tonkhe tinhlangano tahulumende netemkhakha wangasese, kutsi kucinisekiswe kwetfulwa kwetinhlelo ngalokufanelekile nangalokongako.
Imidlalo yekutfutfukisa
Kulinganiswa kutsi bangu-10% kuphela bantfu balelive labatimbandzakanya emidlalweni lehlelekile, lehlelembisekile nalenekuncintisana. Loku kucatsaniseka kabi nalamanye emave, ikakhulukati emave latfutfukile, lapho silinganisonani lesengca-50% siyintfo leyetayelekile.
Ekuphawulweni kwemathalente.
Ekutfolweni kwemakhono.
Ekusunguleni silulu semidlalo lesezingeni leliphakeme.
Lisu lekutfutfukisa temidlalo lesekeleke kumikhakha lemine lesembili: Imfundvo yekutivocavoca, imidlalo yalabasha nalabancane, imidlalo yetemfundvo lephakeme netinhlangano tavelonkhe.
Kutfutfukiswa kutawentiwa ncono ngekuzuzwa kwalemiphumela lelandzelako:
Ekuphokopheleleni kutfutfukiswa kwetemidlalo, iSASC iniketwe lemitfwalo lelandzelako:
a Kuhlelembisa kutfutfkiswa nekwetfulwa kwemicimbi yekukhibika letawufaka ekhatsi, kulokunye, kudlala mbamba, kuvocavoca umtimba njalonjalo kanye neluchungechunge lolubanti lwetintfo tesikhatsi sekungcebeleka, kuphawula nekuchuba tinhlelo telucwaningo, kuphawula nekucinisekisa tinhlelo tekucecesha kanye nekutfwala/kuhambeka tinkhomfa nemihlanganosikolo kutekukhibika.
c Kweluleka iNdvuna ngenchubomgomo yekuKhibika.
d Kucinisekisa kuba khona kwetindlela tangekhatsi tekusombulula kungcubutana ngekhatsi kutekukhibika, ngembi kwekungenelela kweSRSA/SASC.
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Lokumele kwentiwe
Imfundvo yekutivocavoca
Imfundvo yekutivocavoca ayikemukelwa ngalokufanelekile kukharikhulamu yesikolo.
Sungulani iNhlangano yeMfundvo yekutiVocavoca.
Ema-awa etemidlalo ngeliviki
Akukho nchubomgomo lokuvunyelenwe ngayo ngelinani leliphasi lema-awa lacitfwa emidlalweni nobe kukhibika ngesikhatsi sesikolo.
Sungulani emazinga lemukelekile neLitiko leTemfundvo.
Imidlalo yalabaSha nalabaNcane
Akunakubonelelwa kwebantfwana beminyaka yekuya esikolweni, labangekho esikolweni.
Kweswelakala kwesakhiwoncanti semidlalo yalabancane.
Sukumisani tinhlelo leticondzisiwe talencenye yebantfwana.
Tfutfukisani imidlalo yalabancane ngekuhambisana nemidlalo yasesikolweni.
Imidlalo kutemfundvo lephakeme
Ayikahlanganiswa kusakhiwoncanti setemidlalo.
Ishukunyiswa kuphela mincintiswano.
TiNhlangano taVelonkhe
Tibukelele labasemgangatfweni. Mincane imitfombolusito yetinhlelo tekutfutfukisa.
Niketani imincintiswano yawo onkhe emacembu.
Kweswelakala kwekubukelela ekuphawulweni kwemathalente ? ekugcugcuteleni bambandzakanyeki ?emidlalweni yawonkhewonkhe? kutsi bangenele imidlalo lenekuncintisana.
Sungulani i-akhademi kuleso naleso siFundza, kube nemagatja etigodzi.
Kugcizelela kwelikhetselo kumele kuniketwe kulamacembu enshisekelo lalandzelako:
A. Labasikati nemantfombatane
ISRSA/SASC iyayemukela indzima lebalulekile lengadlalwa ngulabasikati nemantfombatane ?ekwenteni sive kutsi sidlale? khona kutawukhutsatwa tindlela temphilo letifanelekile naletinemphilo. Kulingana ngebulili nelilungelo lalabasikati kutsi bambandzakanyeke libalulekile. TiNhlangano taVelonkhe titawukhutsatwa kutsi tisungule tinhlelo tekucecesha nekutfutfukisa kutsi kugcugcutelwe kumbandzakanyeka kwalabasikati, kanye nekukhipha tingibe letingavimbela labasikati kutsi balandzele imisebenti kutekucecesha, kuphatsa, kwengamela, nekuphatfwa kwetemidlalo nekukhibika. Imitfombolusito lecondzile itawuniketwa ekutfutfukisweni kwemakhono etemidlalo netisetjentiswa talabasikati nemantfombatane. Labatawungenela labafanelekile batawuphawulwa bese betfulwa kutekucecesha nekutfutfukisa buholi kutemidlalo nekukhibika. Labo labatibonelo kutemidlalo nekukhibika batawugcugcutela kumbandzakanyeka kwalabasikati nemantfombatane kutemidlalo nekukhibika.
B. Timphunga tahulumende
Tinhlangano tavelonkhe titawukhutsatwa yiSRSA/SASC kutsi tisungule tinhlelo tetimphunga tahulumende. Kwengeta lapho, bomakadzebona batawuba mitfombolusito lebalulekile etinhlelweni temavoluntiya.
C. Bantfu labakhubatekile
ISRSA/SASC iyakwemukela kubaluleka kwetemidlalo nekukhibika kunhlalakahle yebantfu labakhubatekile futsi itawukhutsata kuhlelenjiswa nekwetfulwa kwemicimbi yetemidlalo nekukhibika kwalencenye yemphakatsi ? kusuka ezingeni lemphakatsi kuya ezingeni leliphakeme kakhulu. Kungunyalo imikhakha yetemidlalo ibonelela tidzingo letitsite tebantfu labakhubatekile, emacenjini eminyaka letsite. Imitfombolusito leyengetiwe ingatfolakala ngekulandzela tinhlelo letihlelembisekile letifaka ekhatsi lamanye ematiko ahulumende latsintsekako, sib. Tenhlalakahle, Temphilo, Temfundvo, njll.
D. IMIDLALO YEBASEBENTI
Temidlalo kumele titsakaselwe kutsi tifake lugcozi endzaweni yekusebenta, njengobe sigamu lesinyenti sesikhatsi setfu sisicitsa emsebentini. Temidlalo tingafaka ligalelo ekwehliseni kushuba kwesimo, kwetela nekulangatelela jikelele endzaweni yekusebenta, kanye nekwenyusa kukhicita. Kuphakanyiswa kutsi emacembu ebasebenti asungulwe kutsi kutawukhutsatwa kumbandzakanyeka. Tinhlelo temidlalo yebasebenti tingaphindze tisebente njengenkhundla yekuphawulwa kwemathalente, kanye nekutfutfukiswa tibe ngumdlalo wekuncintisana. Loku kungaholela ekusebentisaneni lokuncono netinhlangano tebasebenti.
CALANGAYE WESIHLANU
Kutfutfukisa luhlelo lwekusebenta ezingeni leliphakeme kakhulu loluphokophelele ekulungiselweni kwema-athilethi lasemgangatfweni mayelana nemincintiswano lemikhulu.
Imphumelelo yeNingizimu Afrika emincintiswaneni yamhlabawonkhe, seloku ibuyile kusuka ekukhishweni inyumbatane, icoshwe kahle. Incabhayi yeSRSA/SASC, neluphiko lwayo loluholako, iNOCSA, kusimamisa nekwenta ncono kulemphumelelo ngelisu lelibukhali nalelihlelenjisiwe. Letintfo letisembili letilangatelelwako tiye taphawulwa kutsi kuzuzwe lomgomo:
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Kweswelakala kweluhlelo kwekulungiselela ema-athilethi lasemgangatfweni.
Kusungulwa ?kwesikolo selizinga leliphakeme kakhulu?, lapho emakhono aguculwa abe lithalente lelibonakalako.
ISISA
Sakhiwoncanti lesikahle etinhlelweni tesayensi nemininingwane sibonakala siyindlela yeligalelo lelikhulu ekusebenteni ezingeni leliphakeme kakhulu.
Kwentiwa ncono lokuchubekako kwekusebenta.
Kugcugcutelwa kwema-athilethi
Kweswelakala kwetindlela tekugcugcutela kusebenta lokusezingeni leliphakeme
Kutfutfukisa tinhlelo letihlelembisekile tekugcugcutela.
Kuncintisana
Kuhlobana lokucondzile emkhatsini wekusebenta lokwentiwe ncono nelizinga lekuncintisana.
Vetela ema-athilethi imincintiswano lesezingeni leliphakeme ngelisu lelihlelenjisiwe lemicimbi lemikhulu.
Intfo lebaluleke kakhulu ngemiDlalo yema-Olimpiki akusiko kuphumelela kepha kumbandzakanyeka. Njengobe kufana nasemphilweni, inhloso akusiko kuncoba kepha kuzabalaza kahle? ? Baron Pierre de Coubertin
CALANGAYE WESITFUPHA
Kucinisekisa kutsi yonkhe imitimba yetemidlalo nekukhibika ihlangabetana nemigomo yato yesinyatselo sekuniketa ematfuba kulabo bebancishiwe.
Kungunyalo emacembu asemakhaya, etifundza newavelonkhe akabonisi kwakheka ngekwebuhlanga, nalapho kufanalekile, nekwebulili belinyenti lebantfu baseNingizimu Afrika.
Ngalokucacile umcondvo ?wetemidlalo tawonkhewonkhe? wesekelwe kumagugu ekulingana nekufinyeleleka, lokungazuzwa kuphela ngemizamo yekutikhandla yetinhlelo letihlanganisele letitawufaka bantfu labavela emiphakatsini lebeyincishwe ematfuba.
Temidlalo taseNingizimu Afrika angeke tikwati kuzuza likhono lato mbamba, ngaphandle uma tingafinyelela kubo bonkhe bantfu balo ? kubaluleke kakhulu kutsi kucinisekiswe imphumelelo lechubekako nalesimeme.
Tintfo letisembili letilangatelelwako
Simo sanyalo
Lokumele kwentiwe
Kulingana nekufinyelela
Umcondvo wekutsi imidlalo letsite igodlelwe emacembu etinhlanga letitsite
Kumisa tinhloso teluhlelo lwekuniketa ematfuba.
Tinhlelo tekutfutfukisa ema-athilethi netiphatsimandla
Tinhlelo tekutfutfukisa tibonwa njengentfo leseceleni hhayi leyincenye yeluhlelo lwetemidlalo yonkhana
Cinisekisa kutfutfuka kwetemidlalo lokusimeme nekwesikhatsi lesidze, ngetinhlelo letihlanganisele tema-athilethi lavela etindzaweni betincishwe ematfuba
Kuncintisana
Kweswelakala kwematfuba lafanelekile ekuncintisana
Kwetfula imincintiswano leyenele kuma-athilethi lasafufusa.
Luhlolo lwekubumbana
Nanobe kube nekuhlanganiswa kwetemidlalo, simo sangaphambilini sisachubeka mayelana nekumelela
Yenta kusebenta (kuzuzwa kwemgomo) kube sidzingo semitfombolusito njengekutfola kwesekelwa ngemali
Uma imphumelelo yanyalo isuselwa ekuniketeni 20% wetakhamuti, ngabe kuniketa 100% angeke kuholele emphumelelweni lenkhulu kakhulu??
CALANGAYE WESIKHOMBISA
Kutfutfukisa lucwebu lwekutiphatsa kutemidlalo nekukhibika eNingizimu Afrika
Kunemkhuba wekubuka temidlalo njengemdlalo wetinganwa. ISRSA iye yacaphela, nanobe kunjalo, ingoti lengahle ibe khona ngekungatiphatsi kutemidlalo, sib. kusetjentiswa kabi kwetidzakamiva, kuphukutwa, imikhuba yenkhohlakalo, ludlame, njll. ISRSA/SASC itawuniketa ngeluhlakamsebenti kwesimilo lolufaka ekhatsi kudlala lokunebulungiswa, umtsetfo lomelana nekusetjentiswa kwetidzakamiva, lucwebu lwekutiphatsa nekwesekelwa ngetimali ngubetjwala, simondzawo nemalungelo ebadlali.
Lokunakwako ngekwesimilo ngekudlala lokunebulungiswa kuhlangene kuyo yonkhe imitimba yetemidlalo, kube kunekubhekisiswa-ngco ekusetjentisweni kwetidzakamiva nekutiphatsa. BetemiDlalo nekuKhibika eNingizimu Afrika basungule siKhungo semiDlalo lengenatiDzamakiva, ngenhloso lephinyiselwe yekucedza kusetjentiswa kwetidzakamiva kutemidlalo. Kuvinjelwa kweludlame kutemidlalo yintfo lemisiwe yeSRSA/SASC.
ISRSA/SASC itawucinisekisa kutsi bonkhe babambindzima bayagcugcutelwa kutsi balawule ludlame nobe kungatiphatsi kwebadlali netibukeli. Kwengeta lapho, kusungulwa kwetinkhundla tebantfu labanenshisekelo njengetinhlangano tema-athilethi netinhlangano tebaceceshi kutawunonoshiswa.
Lucwebu lwekutiphatsa kwetiphatsimandla tetemidlalo, bakhangisi, ema-athilethi nalabanye lutawuba ligcatsi lelibalulekile. Kuyacaca kutsi nanobe umtfwalo wekutiphatsa ngesimilo ekugcineni usemahlombe emuntfu ngamunye, iSRSA/SASC itawuniketa luhlakamsebenti lwesimilo kutemidlalo.
Kufaka ligalelo ekwakheni umhlaba lonekuthula ngetemidlalo ledlalwa ngaphandle kwekubandlulula, lokudzinga kuvisisana kwemacembu nemoya webungani, kuvelana nekudlala lokunebulungiswa.?
CALANGAYE WESIPHOHLONGO
Kutfutfukisa inchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, ngekuhambisana nenchubomgomo yavelonkhe yahulumende.
ISRSA, ngekubonisana edvute neLitiko leTangephandle, itawusayina tivumelwano tamave ngamabili nemave langebalingani. Kubuka kwetfu, ngekuhambisana neNew Partnership for Africa?s Development (iNEPAD) kutawubhekiswa evenikati lase-Afrika. Letivumelwano temave ngemave titawugcugcutela kwabelana ngetheknoloji nemakhono, kanye nekuhlanganisa ngatimbili tifundza nebalingani bato ngetemidlalo.
Kwengeta lapho, iSASC itawuba ngulabasayina tivumelwano tamhlabawonkhe letimayelana netemidlalo nekukhibika ngaphandle kwekunyembenya kutimela kweNingizimu Afrika.
Kubalulekile kutsi tonkhe tinhlangano tavelonkhe, emaSRSA/SASC etifundza nemikhandlu yasemakhaya kutsi ilandzele luhlakamsebenti lwenchubomgomo, njengobe lumiswe yiSRSA/SASC.
akukho umuntfu losichingi?
SIPHETFO:
Ngekwembono wetfu, lesiPhakamisomtsetfo sitsintsa tidzingo letisisekelo ngalokwenele kutsi kuhlangatjetanwe nemigomo lesiyibekele iSRSA/SASC lokungulena:
a Kwentiwa ncono emazingeni ekumbandzakanyeka ekuvocavoceni umtimba.
b Kuniketa luhlelo lwekugcoba kusukela ekumbandzakanyekeni ngekutitsandzela kuye kutemidlalo letisezingeni lelisetulu kulabo labanemakhono.
c Kusebenta kancono emigidzini lesembili kumhlabawonkhe.
d Kufaka ligalelo ekutfutfukiseni takhamuti letiphelele ngekwenhlalakahle, letinekutiphendvulela naletitiphatsa kahle nangalokunemphilo.
Lomculu kwetsenjwa kutsi utawugcugcutela kusungula eluhlangotsini lwemfundzi kutsi acambe tinhlelo letitsite letitawuniketa ngekuhlanganyela kulesisho ?sekwenta sive kutsi sidlale?, bese, ngalokusempeleni, kuholela ?emphilweni lencono kubo bonkhe baseNingizimu Afrika?.
Ngalokwengetiwe, lomculu uhlose kuniketela ngeluhlakamsebenti lwekuhlomisa umtsetfo lotawucinisekisa kutsi tinzuzo letentiwe atihlanganiswa tiphindze titfutfukiswe kuphela, kepha tibuye tente inchubekelembili lezuziwe ingasabuyeli emuva.
Kucutjungulwa kwalomculu kuphindze kubonise kutsi tiphakamiso tingafinyeleleka, kuphela-nje uma ematfuba emadlelandzawonye asetjentiswa.
KuCalangaye wekuCala, setsemba kutsi sitawuhlanganisa umphumela wekweswela kwekutiphendvulela: Kutawuba netindzima letichazwe ngalokucacile kuwo wonkhe umkhakha wetemidlalo.
Siphindze sikholelwe ekutseni ngaCalangaye wesiBili newesiTsatfu, sakhiwoncanti setemtimba kanye netidzingo temitfombolusito yeluntfu kutemidlalo nekukhibika angeke kuyekelelwe etinhlosweni letinhle tetinhlangano tavelonkhe, ikakhulukati ngekubona imitfombolusito lelinganisiwe yetetimali letinayo etikhwameni tato. KuCalangaye wesiNe sigcugcutela bantfu labasha kutsi badlale futsi batijabulise eluchungechungeni lolubanti lwekutijabulisa lokwentiwe ncono; siphawula bantfu labanemathalente kulelicembu bese sibaniketa ematfuba kutsi batfutfukise imisebenti yabo kutemidlalo. Ngesikhatsi lesifanako, sifisa kukhutsata labo labafike ekupheleni kwemisebenti yabo kutsi babelane nesipiliyoni sabo nalabo labasadzinga kucatfuliswa emikhakheni yekucecesha, kuba ngubonompempe kanye nekuphatsa.
Kunekwemukelwa lokuniketwako kuCalangaye wesiHlanu kulokutsi nanobe tindzaba temphumelelo tivamisile kwenteka nakube kwekwehluleka ekuhleleni, emamedali akakavamisi kuta ngengoti. Kutilungiselela kubaluleke kakhulu.
Calangaye wesiTfupha, nanobe angaphoceleli, wenyusa lizinga lekucaphela ngesidzingo setemidlalo kutsi tingabekelwa ecadzini ngekwekumelela tibe sikhundla ?lokumnadzi-nje kuba naso?, kepha kutsi kubonakale ?kungena kwebu-Afrika? njengendlela letawuholela ekusimameni kwesikhatsi lesidze kwemidlalo yabo.
KuCalangaye wesiKhombisa, sibukana netimisomgomo tebulungiswa kutemidlalo siphindze sinikete ngetinkhombandlela tekutiphatsa lokufanelekile mayelana nalelo nalelo cembu lelitsintsekako.
Ngekubona kutsi temidlalo tiyintfo yemhlabawonkhe, Calangaye wesiPhohlongo wendlala sidzingo sekuba nenchubomgomo yebudlelwane bamhlabawonkhe, lapho simondzawo setemidlalo singafinyelela kutemnotfo letisezingeni lelisesilinganisweni.
Kwekugcina, kunekuba kubonwe lenchubomgomo njengendzawo lapho kuphikelelwe khona, empeleni isinyatselo sekucala seluhambo. Luhambo lapho bonkhe bantfu bakitsi bangaba nekufinyelela temidlalo nekukhibika ngalokulinganako, baphindze babe nematfuba lamanyenti ekutsi emathalente abo aphawuleke futsi emukeleke.
INCHAZELO YETIFINYETO
